puhkuseliigid

Lisaks põhipuhkusele sätestab töölepingu seadus veel rida puhkuseid. Puhkuseliigid saab laias laastus jagada kaheks: need, mis on seotud lastega ja need, mis ei ole. Kui esimeste hulka kuulub lausa kuus puhkuseliiki, siis teine variant hõlmab vaid ühte puhkust. Esmalt siis puhkuseliigid, mis on seotud laste saamise või vanemaks olemisega.

 

Rasedus- ja sünnituspuhkus

Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva, mida tal on õigus võtta alates 70. kalendripäevast enne eeldatavat sünnituse tähtpäeva. Kui naine hakkab rasedus- ja sünnituspuhkust kasutama vähem kui 30 kalendripäeva enne eeldatavat tähtaega, lühendatakse selle aja võrra puhkust.

Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest maksab Eesti Haigekassa emale sünnitushüvitist. Sünnitushüvitise suuruseks on ühe kalendripäeva eest 100% töötaja keskmisest töötasust, mis arvestatakse rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämisele eelneva kalendriaasta alusel. Hüvitis makstakse välja korraga.

 

Isapuhkus

Isal on õigus saada kokku 10 tööpäeva isapuhkust kahe kuu jooksul enne arsti või ämmaemanda määratud eeldatavat sünnituse tähtpäeva ja kahe kuu jooksul pärast lapse sündi. Töötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab sõltumata tööpäeva pikkusest.

Isapuhkuse kasutamine ei sõltu sellest, kas lapse ema kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust või mitte. Isapuhkuse kasutamisel ei ole oluline, kas lapse ema on töötu, avalik teenistuja, töötaja või mõnes muus õiguslikus suhtes. Samuti ei oma isapuhkuse kasutamise seisukohalt tähtsust, kas lapse isa on lapse emaga abielus või mitte.

Isa võib kasutada puhkust järjest või osade kaupa olenevalt pere vajadusest, ühe või mitme tööandja juures, kuid mitte üle 10 tööpäeva ja puhkus peab olema ära kasutatud hiljemalt lapse 2-kuuseks saamiseni.

Isapuhkust tasustatakse isa keskmise töötasu alusel. Puhkusetasu ülempiiriks on kolmekordne Eesti keskmine brutotöötasu üle-eelmisel kvartalil. Puhkusetasu hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest Sotsiaalkindlustusameti kaudu. Hüvitatava puhkuse suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja. Tööandja peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

 

Lapsendaja puhkus

Kui enamik puhkuseliigid on üldtuntud, siis lapsendaja puhkusest teatakse vähem. Nimelt on alla 10-aastase lapse lapsendajal õigus saada lapsendaja puhkust 70 kalendripäeva lapsendamise kohtuotsuse jõustumise päevast arvates ning puhkust saab kasutada üks vanem korraga. Puhkusel oldud aja eest on lapsendajal õigus saada ühe kalendripäeva eest 100 protsenti keskmisest töötasust, mis arvestatakse lapsendamise kohtuotsusele eelneva kalendriaasta alusel.

 

Lapsehoolduspuhkus

Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Lapsehoolduspuhkust on õigus korraga kasutada ühel isikul ning ühes osas või ositi igal ajal. 

 

lapsehoolduspuhkus

 

Puhkuse kasutamisel tuleb arvestada, et lapse sünnijärgsel perioodil on lapse 70 päeva vanuseks saamiseni õigus vanemahüvitisele üksnes last kasvataval emal.

Töölepingu seadus näeb ette lapsehoolduspuhkusele jäämisest või tööle naasmisest etteteatamise kohustuse, milleks on 14 kalendripäeva, kuid töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ka sellest erinevas etteteatamisajas.

 

Kui vajad dokumentide koostamisel abikäsi, vaata, kuidas veebisekretär Sulle kasulik saab olla – isiklik virtuaalassistent.

 

Lapsepuhkus

Emal või isal on igal kalendriaastal õigus saada lapsepuhkust:

  • 3 tööpäeva, kui tal on üks või kaks alla 14-aastast last;
  • 6 tööpäeva, kui tal on vähemalt kolm alla 14-aastast last või vähemalt üks alla 3-aastane laps.

Lapsepuhkuse õigus on lisaks lapse vanemale ka lapse eestkostjal või isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping ning selle õigus puudub juhul, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või laps elab hoolekandeasutuses.

Korraga on lapsepuhkuse kasutamise õigus ühel isikul. Puhkust võib kasutada ühes osas või ositi. Näiteks võtab peres, kus on kolm alla 14-aastast last, esmalt kolm puhkusepäeva välja isa ja ülejäänud kolm päeva kasutab hiljem ära ema. Kuna lapsepuhkust antakse töötaja tööpäevades, on töötaja tööpäevaks iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab, sõltumata selle pikkusest.

Lapse 3-aastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust.

Lapsepuhkust tasustatakse töötasu alammäära alusel. Lapsepuhkuse tasu hüvitatakse riigieelarve vahenditest, mille maksab töötajale välja tööandja. Välja makstud puhkusetasu hüvitamiseks peab tööandja peab esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

 

Puudega lapse vanema igakuine lisapuhkepäev

Puudega lapse emal või isal on õigus saada lisaks eeltoodule lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. Mitme puudega lapse puhul on vanematel võimalik lisapuhkepäeva võtta vastavalt puudega laste arvule. Kuigi puudega lapse igakuine lisapuhkepäev on ette nähtud selleks, et vanem saaks regulaarselt tegeleda oma puudega lapse erivajadustega, ei keela seadus sõlmimast kokkuleppeid, mille järgi on võimalik puhkepäevi liita või nõuda tagasiulatuvalt.

Puudega lapse lapsepuhkuse tasu hüvitatakse riigieelarve vahenditest, mille maksab töötajale välja tööandja. Välja makstud puhkusetasu hüvitamiseks peab tööandja peab esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile.

 

Tasustamata lapsepuhkus

Emal ja isal, kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni kümme tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. Tasustamata lapsepuhkuse õigus on lisaks vanemale ka lapse eestkostjal või isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping.

Nagu isapuhkust, lapsepuhkust ja lapsehoolduspuhkust, saab tasustamata lapsepuhkust kasutada ühes osas või ositi ning üksnes töötaja tööpäevadel kalendriaasta jooksul. Töötaja tööpäevaks on iga päev, millal töötaja tööülesandeid täidab, sõltumata selle pikkusest.

Kui eelnevad puhkuseliigid olid seotud laste saamise või vanemaks olemisega, siis järgmine puhkuseliik seda ei ole.

 

Õppepuhkus

Koolitustel osalemiseks on töötajal õigus saada kalendriaasta jooksul õppepuhkust kuni 30 kalendripäeva. Taseme- ja tööalase koolituse eest tuleb tööandjal maksta töötajale 20 kalendripäeva eest keskmist kalendripäevatasu. Ülejäänud 10 kalendripäeva ulatuses saab töötaja võtta tasustamata puhkust. 

 

õppepuhkus

 

Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust ka sisseastumiseksamite tegemiseks, mida on võimalik nõuda ühekordselt sisseastumise aastal.

Seadus ei kohusta töötajat õppepuhkust võtma ühe osana. Töötajal on võimalik võtta õppepuhkust vajadusel tööpäevades, näiteks esmaspäevast kolmapäevani.

 

Millal saab tööandja õppepuhkuse andmisest keelduda?
  • Kui töötaja ei teata vähemalt 14 kalendripäeva korrektselt ette või ei too tööandjale õppeasutuse teatist.
  • Kui töötaja on akadeemilisel puhkusel, välja arvatud juhul kui akadeemilise puhkuse ajal saab õppetööst osa võtta ning töötaja seda võimalust kasutab.
  • Kui õppepuhkuse päev või järjestikused õppepuhkuse päevad langevad üksnes töötaja puhkepäevadele. (Näide: E-R töötav töötaja ei saa võtta õppepuhkust üksnes L-P);

Lisaks on tööandjal õigus õppepuhkus katkestada või selle andmine edasi lükata töölepingu seaduse § 69 lõikes 5 ettenähtud tingimustel (hädavajadus).

 

Allikas www.tooelu.ee

 

Kui see postitus oli Sinu jaoks vajalik või huvitav, siis palun jaga seda!

 

Saa värsked blogipostitused oma e-mailile ja kingituseks juurdepääs e-raamatutele!