töö- ja puhkeaeg

Iga töötaja peaks oma õiguste kaitseks teadma, millised tööaja piirangud on olemas. Samuti on oluline teada, mille poolest erineb ületunnitöö täiendavast ületunnitööst. Ka summeeritud tööaeg, öötöötaja ja valveaeg on mõisted, mida on kasulik teada. Järgnevalt ongi töö- ja puhkeaeg detailsemalt lahti kirjutatud.

 

Kellel on õigus tööaeg kindlaks määrata ja seda ka muuta?

Tööaja kindlaksmääramise õigus on tööandjal, kes lähtub tööaja reguleerimisel ettevõtte vajadusest. Seetõttu saab ta ühepoolselt juba kehtestatud korraldust ka muuta, kui muudatus on seotud ettevõtte vajadustega ning arvestab töötaja huvidega.

 

Kus on kirjas ettevõtte tööaeg?

Tavaliselt on tööaeg reguleeritud ettevõttesisese dokumendiga, näiteks töökorralduse reeglitega. Sellest peab tööandja teavitama töötajat juba töölepingu sõlmimisel.

 

Kui pikk on täistööaeg?

Täistööaeg on 40 tundi nädalas ehk 8 tundi päevas 7-päevase vahemiku kohta.

 

Kui pikk on osaline tööaeg?

Tööandja ja töötaja lepivad omavahel kokku osalise ehk lühema tööaja. Näiteks töötab töötaja 20 tundi nädalas.

 

Kui pikk on tööaeg, kui sellekohane kokkulepe tööandjaga puudub?

Kokkuleppe puudumisel eeldatakse täistööaega.

 

Kui pikk on alaealise tööaeg?

Alaealistele on kehtestatud lühendatud tööaeg vajadusest kaitsta alaealise tervist ning anda koolikohustuslikule alaealisele töötajale piisavalt aega hariduse omandamiseks. Olenevalt alaealise vanusest võivad alaealised töötada 2-8 tundi päevas. Rohkem infot leiad Tööelu kodulehelt.

 

Mida tähendab summeeritud tööaeg?

See tähendab, et töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis jaotuda erinevalt. Näiteks kuu jooksul võib töötaja ühel nädalal töötada kuus tundi päevas, kuid teisel nädalal 10 tundi päevas. Summeerimise perioodiks võib olla kuni 4 kuud ning tööaega arvestatakse summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus. Arvestusperioodi lõpus selguvad ka ületunnid ning alatunnid.

Summeeritud tööaja puhul tuleb järgida reeglit, et töötaja tööaeg ei või arvestusperioodi lõpuks ületada keskmiselt 48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta. Teatud juhul lubab töölepingu seadus sellest ka kõrvale kalduda, kuid seda siiski kokkuleppel töötajaga ning tagades töötajale tervisekaitse ületöötamise eest. Rohkem infot leiad Tööelu kodulehelt.

 

Kui pikk peab olema tööpäevasisene vaheaeg?

Töötaja peab saama tööpäeva sees puhkepausi einestamiseks ja puhkamiseks. Pärast 6-tunnist töötamist on töötajal õigus puhata vähemalt 30 minutit, kuid tööandja võib anda töötajale 30-minutilise vaheaja ka varem. 

tööajasisene vaheaeg

 

Kas tööpäevasisene vaheaeg arvatakse tööaja sisse?

Üldreeglina ei arvestata tööpäevasiseseid vaheaegu tööaja hulka. Tööpäevasisene vaheaeg loetakse tööajaks juhul, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda. Sellisel juhul peab töötajal olema võimalus puhata ja einestada tööajal.

 

Mida tähendab igapäevane puhkeaeg?

Töötajale peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega. See tähendab, et töötaja saab ühes töövahetuses töötada koos ületunnitööga maksimaalselt 13 tundi. Vaata erandeid!

 

Mida tähendab iganädalane puhkeaeg?

Töötaja peab nädalas puhkama vähemalt 48 tundi järjest. Summeeritud tööaja arvestuse korral peab töötaja nädalas saama puhata vähemalt 36 tundi järjest. Teistsugused kokkulepped on tühised.

 

Millised tööaja piirangud on olemas?

Töölepingu seadus sätestab töötaja tervise kaitseks tööaja piirangud, milleks on igapäevane, iganädalane ja üldine tööaja piirang. Töö- ja puhkeaeg peab vastama seadusele. Tööaja piirangut ei või ületada ka juhul, kui töötaja on ise nõus rohkem töötama.

Töötaja ei tohi töötada nädalas keskmiselt rohkem kui 48 tundi arvestusperioodiga kuni: 4 kuud või 12 kuud kollektiivlepinguga tervishoiu-, hoolekande-, põllumajandus- ja turismitöötajatel. Tegemist on üldise tööaja piiranguga, millest peab lähtuma töötamisel nii tavalise kui summeeritud tööaja alusel.

Otsid abilist, kes aitaks leida vastuseid tööõiguslikele küsimustele? Vaata lähemalt, kuidas näeb välja veebisekretäri poolt pakutav tööõigusalane e-konsultatsioon väikeettevõttele!

 
Kes on öötöötaja?

Öötöötaja töötab regulaarselt oma tavalise töö käigus öösel. Öötöötaja on töötaja, kes töötab ööajal:

  • vähemalt 3 tundi oma igapäevasest tööajast või
  • vähemalt kolmandiku oma iga-aastasest tööajast.

Öötöötaja tööaja piirangu kohaselt ei või öötöötaja töötada keskmiselt rohkem kui 8 tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul 7-päevase arvestusperioodi kohta. Jälgi, et öötöötaja töö- ja puhkeaeg vastaks seaduses sätestatule!

 

Mis on valveaeg?

Valveaeg on aeg, mil töötaja ei ole kohustatud täitma tööülesandeid, aga on kohustatud olema kokkulepitud tingimustel valmis tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma. Valveaja osa, mil töötaja asub tööülesandeid täitma, loetakse tööajaks ning selle eest peab tööandja maksma töötajale kokkulepitud töötasu.

 

Kui palju makstakse valveaja eest tasu?

Kuna valveajal peab töötaja olema vajadusel valmis koheselt tööülesandeid täitma, tuleb valveaja eest maksta töötajale tasu, mille suurus peab olema vähemalt 1/10 kokkulepitud töötasust. Näiteks kui töötaja töötasu on 10 eurot tunnis, peab tööandja valveaja tunni eest maksma 1 euro.

 

Millal on tööandja kohustatud lühendama tööpäeva?

Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnev tööpäev on lühendatud kolme tunni võrra. Tööandja peab lühendama nimetatud rahvuspühale või riigipühadele vahetult eelnevat tööpäeva.

lühendatud tööpäev

 

Kui töö iseloomust tulenevalt ei ole lühendatud tööpäeva võimalik teha, kuidas siis?

Kui töö iseloomust tulenevalt on tööandjal siiski vaja, et töötaja töötaks tavapärase arvu tunde, on seda võimalik teha poolte kokkuleppel. Sellisel juhul tuleks viidatud kolme tundi vaadelda ületunnitööna ja tasustada vastavalt kas vaba aja andmise või rahalise hüvitusega.

Kui vajad dokumentide koostamisel abikäsi, vaata, kuidas veebisekretär Sulle kasulik saab olla – dokumendihaldus väikeettevõttele.

 
Mis on ületunnitöö?

Ületunnitöö on töötamine üle kokkulepitud tööaja. Ületunnitöö on kokkulepitud tööaega ületav töö olenemata sellest, kas töötaja töötab täistööajaga või osalise tööajaga. Summeeritud tööaja arvestuse korral selgub ületunnitöö arvestusperioodi lõpus.

 

Kas ületunnitöö saab töölepingus kokku leppida?

Kuna ületunnitöö ei saa olla ette planeeritud, on tööandjal ja töötajal vaja ületunnitöö tegemises iga kord eraldi kokku leppida. Töötaja ja tööandja ei saa töölepingu sõlmimisel leppida kokku, et töötaja teeb ületunnitööd vastavalt vajadusele, sest ületunnitöö puhul on alati tegemist eriolukorraga.

 

Kes ei tohi teha ületunnitööd?

Ületunnitööd ei tohi teha:

  • alaealine;
  • töötaja, kes puutub töökeskkonnas kokku ohuteguriga ja kelle tööaega on sellest tulenevalt seaduse alusel lühendatud;
  • rase ja töötaja, kellel on õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele, välja arvatud juhul, kui töötaja tervisele puudub igasugune oht ja töötaja on ise ületunnitöö tegemisega nõus.

 

Kui palju võib teha ületunnitööd?

Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida ületunnitöö tegemises. Ületunnitöö koos tööajaga kokku ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi 7-päevase vahemiku kohta 4-kuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole ette nähtud teistsugust arvestusperioodi.

 

Mis on täiendav ületunnitöö?

Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida täiendavas ületunnitöös. Absoluutne tööaeg koos ületunnitööga ei või ületada keskmiselt 52 tundi 7-päevase vahemiku kohta 4-kuulise arvestusperioodi jooksul. Oluline on, et töö- ja puhkeaeg ei läheks seadusega vastuollu. Viidatud tööaja piirangut ei ole lubatud ületada, kui ka töötaja on ise nõus rohkem töötama.

 

Millal saab tööandja nõuda ületunnitöö tegemist?

Tööandja saab erandjuhtudel nõuda töötajalt ületunnitöö tegemist vaid juhul, kui tegemist on tööandja ettevõtte või tegevusega seotud ettenägematud asjaoludega. Eelkõige loetakse sellisteks asjaoludeks kahju ärahoidmist, näiteks kui vahetustega tööl ei ilmu töötaja tööle õigel ajal ja töö tegemine ei tohi katkeda. Vaatamata eeltoodule ei saa tööandja sellisel juhul ületunnitöö tegemist nõuda alaealiselt, rasedalt ning töötajalt, kellel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust.

Allikas www.tooelu.ee

 

Kui see postitus oli Sinu jaoks vajalik või huvitav, siis palun jaga seda!

 

Saa värsked blogipostitused oma e-mailile ja kingituseks juurdepääs e-raamatutele!