töötasu tasaarvestamine

Jätkame töötasu lainel. Kui eelmises postituses Töötasu maksmine, muutmine ja arvutamine – puust ja punaseks! keskendusime töötasu maksmisele, muutmisele ja arvutamisele, siis seekord on fookuses erinevad töötasu kokkulepped ja erijuhud ning töötasu tasaarvestamine.

Kuidas käib täiendava tasu maksmine lähtuvalt ettevõtte majandustulemustest?

Tööandja võib töötajale maksta täiendavat tasu lähtuvalt ettevõtte majandustulemustest (st osa ettevõtte kasumist või käibest). Töötajal on majandustulemustelt makstavat tasu õigus nõuda üksnes juhul, kui selle maksmises on kokku lepitud.

Majandustulemustelt makstav tasu peab töötaja saama hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Pooled saavad kokku leppida ka tasu varasemas maksmises.

 

Kuidas toimub täiendava tasu maksmine tehingute pealt? 

Tööandja võib töötajale maksta täiendavat tasu tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult. Näiteks tasu selle eest, et töötaja panustas lepingu koostamisse või muul moel selle sõlmimisse. Jällegi on vajalik poolte vaheline kokkulepe.

 

Kuidas toimub töötajale muude hüvede pakkumine?

Lisaks töötasule võib tööandja anda töötajale muid hüvesid, näiteks sõiduauto, mobiiltelefoni jms kasutamine ja/või nendega kaasnevate kulude kandmine. Muude hüvede võimaldamisel töötajale tuleb see kirjalikult fikseerida töölepingus, töökorralduse reeglites, kollektiivlepingus või muus sisedokumendis. Kokkulepitud hüvesid ei ole õigust nõuda rahas ja need peavad olema töötasust selgelt eristatud.

 

Mida peaks teadma ületunnitöö tasustamisest?

Seadus eeldab, et ületunnitöö hüvitatakse vaba ajaga. Põhjus, miks ületunnitöö hüvitamise esimene eeldus on vaba aeg, seisneb töötaja tervise ja ohutuse kaitses. Ületunnitöö hüvitamiseks mõeldud vaba aeg antakse kokkulepitud tööajast ning tasustatakse seetõttu nagu tavaline tööaeg.

Kui tööandja soovib ületunnitöö hüvitada rahas, tuleb tal see töötajaga kokku leppida. Ületunnitöö hüvitamisel rahas tuleb tööandjal maksta töötajale 1,5-kordset töötasu.

Kui töötaja teeb ületunnitööd ööajal või riigipühal, siis tuleb töötajale tasuda nii ületunnitöö, öötöö kui ka riigipühal tehtud töö eest. 

ületunnitöö hüvitamine

 

Millised on öötöö ja riigipühal tehtava töö erisused?

Kui ületunnitöö hüvitamisel on seaduses eeldus, et tehtud töö hüvitatakse vaba aja andmisega, siis öötöö ja riigipühal tehtav töö toimub eelduslikult täiendava lisatasu eest. Öötöö ja riigipühal tehtava töö võib kokkuleppel töötajaga hüvitada vabas ajas.

Öötöö ehk öösel (22.00 kuni 6.00) töötamise eest peab tööandja maksma töötajale 1,25-kordset töötasu. Täiendava tasu maksmine ei ole vajalik, kui pooled on kokku leppinud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. Olukorras, kus töötaja saab töötasu alammääras, ei sisalda töötasu täiendavat tasu ööajal töötamise eest. Tööandja peab seega öötöö hüvitamiseks maksma vähemalt 1,25-kordset töötasu.

Kui töötaja tööaeg langeb riigipühale, peab tööandja maksma töö eest 2-kordset töötasu. Kahekordselt tuleb hüvitada need töötunnid, mis langevad rahvuspühale või riigipühale. Erinevalt ööajal töötamise tasust, ei näe seadus ette võimalust leppida kokku, et lisatasu riigipühadel töötamise eest sisaldub töötasus. Seega tuleb riigipühadel tehtav töö alati hüvitada lisaks kokkulepitud töötasule.

 

Kas töötajal on õigus nõuda viiviseid, kui tööandja viivitab töötasu maksmisega?

Töötasu maksmisega viivitamine on olukord, kui tööandja ei ole palgapäevaks töötajale tasu välja maksnud. Töötajal on õigus nõuda töötasu maksmisega viivitamise eest viivitusintressi ülekandmisele kuuluvalt summalt vastavalt võlaõigusseaduses § 94 ja § 113 sätestatule.

Viivise määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (leiad selle Eesti Panga kodulehelt), millele lisandub 8% aastas. Alates 1. jaanuarist 2018 on kehtiv viivise määr 8% (s.o 0,022% päevas). Seega on töötajal õigus töötasuga viivitamise eest nõuda tööandjalt 2018. aastal viivist 0,022% päevas.

 

Töötasu tasaarvestamine ehk kuidas võib tööandja tasaarvestada oma nõudeid töötaja töötasuga?

Tööandja võib oma rahalisi nõudeid töötaja töötasuga tasaarvestada töötaja nõusolekul. Töötaja töötasust ei saa tööandja kinnipidamisi teha ühepoolselt. Töötasu tasaarvestamine saab toimuda vaid kokkuleppel töötajaga. Seda seetõttu, et üldjuhul kehtib töötasu puutumatuse põhimõte.

 

nõusolek tasaarvestamiseks

 

Näiteks on töötaja tekitanud tööandjale kahju ning töötajal on õigus saada töötasu. Kahju hüvitamist töötasu arvel saab tööandja teha vaid juhul, kui töötaja on andnud selle kohta oma nõusoleku. Nõusoleku mittesaamisel on tööandjal õigus pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtu poole.

 

Kas nõusolekut tasaarvestamiseks saab anda ette?

Tasaarvestamiseks ei saa nõusolekut ette anda. Näiteks ei saa töötaja ja tööandja töölepingu sõlmimisel kokku leppida, et tööandja saab oma nõudeid töötaja töötasuga tasaarvestada. Töötaja nõusolek on vajalik igal juhul eraldi, st töötajalt ei saa nõusolekut tasaarvestamiseks võtta enne kui tasaarvestatavad nõuded on tekkinud.

Näiteks kui töötaja on põhjustanud ettevõttele kahju, siis tema nõusolek töötasuga tasaarvestamiseks on kehtiv, kui see on antud konkreetse summa kohta pärast tasaarvestamise õiguse tekkimist.

 

Millal saab nõusolekut tasaarvestamiseks anda ette? 

Nõusolekut tasaarvestamiseks saab ette anda üksnes kokkulepitud kulude limiite ületava summa tasaarvestamiseks. Näiteks võivad töölepingu sõlmimisel töötaja ja tööandja kokku leppida igakuises bensiinilimiidis, mille ületamisel peetakse töötaja töötasust kinni limiiti ületav osa.

 

Millal ei ole tasaarvestamiseks töötaja nõusolekut vaja? 

Eelpool toodust on erandiks töötajale makstud ettemaksed ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest, mille võib töötasust kinni pidada ka töötaja nõusolekuta. Näiteks ei ole vaja töötaja nõusolekut tasaarvestamiseks olukorras, kus töösuhte lõppemisel selgub, et töötaja on kasutanud puhkust ette. Sellise olukorra tekkimisel saab tööandja tasaarvestada makstud puhkusetasu väljamaksmisele kuuluva lõpparvega.

 

Kas tööandjal saab nõuda töötajalt kahju hüvitamist seoses töötaja tööle mitte ilmumisega?

TLS § 72 sätestab töötaja süülise vastutuse põhimõtte. Selleks, et tööandja saaks töötajalt nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, peab töötaja olema kohustuse rikkumises süüdi, st käitunud hooletult, rikkumine on raske hooletuse või tahtliku teo tagajärg.

Kui töötaja põhjuseta tööle mitte ilmumine toob kaasa tööandjale kahju, on tööandjal õigus nõuda kahju hüvitamist üldiste kahju hüvitamise reeglite kohaselt. Selleks, et teha töötasu tasaarvestamine, peab tööandja saama töötaja nõusoleku.

 

Kas tööandja võib töötajalt kinni pidada tekitatud kahju, kui töötaja lahkub töölt ette teatamata?

Töölepingu seaduse (TLS) § 74 lõikest 3 lähtuvalt kui töötaja lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. Eeldatakse, et kahju suurus vastab töötaja 1 kuu keskmisele töötasule. Selleks, et teha töötasu tasaarvestamine, peab tööandja saama töötaja nõusoleku.

 

Kokkuvõtteks

Täiendava tasu maksmine majandustulemustelt ja tehingutelt toimub vaid poolte kokkuleppel. Lisaks töötasule võib tööandja anda töötajale ka muid hüvesid, näiteks sõiduauto, mobiiltelefoni jms kasutamine, kuid neid hüvesid ei ole õigust nõuda rahas ja need peavad olema töötasust selgelt eristatud.

Ületunnitöö hüvitatakse esmajärjekorras vaba ajaga. Vaid töötajaga kokkuleppel võib ületunnitöö hüvitada rahas – 1,5 kordse töötasuga. Öötöö ja riigipühal tehtav töö toimub aga eelduslikult täiendava lisatasu eest ning vaid kokkuleppel töötajaga hüvitatakse vabas ajas. Öötöö eest peab tööandja maksma töötajale 1,25-kordset töötasu, töötamise eest riigipühal aga 2-kordset töötasu.

Töötajal on õigus töötasuga viivitamise eest nõuda tööandjalt 2018. aastal viivist 0,022% päevas. 

Töötasu tasaarvestamine saab toimuda vaid töötaja nõusolekul, mis peab olema kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tasaarvestamiseks ei saa nõusolekut ette anda, v.a kokkulepitud kulude limiite ületava summa tasaarvestamiseks. Erandiks on töötajale makstud ettemaksed ja töölepingu lõppemisel tasu väljatöötamata põhipuhkuse eest, mille võib töötasust kinni pidada ka töötaja nõusolekuta.

 

Otsid abilist, kes aitaks leida vastuseid tööõiguslikele küsimustele? Vaata lähemalt, kuidas näeb välja veebisekretäri poolt pakutav tööõigusalane e-konsultatsioon väikeettevõttele!

 

Allikas: tooelu.ee

 

Kui postitus oli Sinu jaoks kasulik, ole hea ja jaga seda!