Teadlik ettevõtja ei pea oma raamatupidamist tegema ise, kuid raamatupidamise algtõdedega kursisolemine aitab teha oma ettevõtte arengu osas tarku ja informeeritud otsuseid. Kui eelmine osa käsitles lähemalt raamatupidamise korralduslikku poolt ja algdokumentide olulisust, siis käesolevas postituses on vaatluse all raamatupidamise sise-eeskiri ja kontoplaan.
Raamatupidamise sise-eeskiri
Raamatupidamise seaduse (RPS) § 11 kohaselt on kõik raamatupidamisekohuslased v.a mikroettevõtjad kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja. Nõuded selle dokumendi sisule on seaduses välja toodud. Lisaks saad seal reguleerida ja lahti kirjutada Sinu jaoks olulisi ettevõtte raamatupidamisega seotud aspekte.
Raamatupidamise praktiline töö algab alati raamatupidamise sise-eeskirja koostamise või lugemisega. Iga ettevõtja (s.h mikroettevõtja, kuigi kohustust ei ole) võiks võtta aja, et koostada või siis võtta aktiivselt osa oma ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirja koostamisest. Tegemist ei ole pelgalt raamatupidaja jaoks olulise dokumendiga – see peaks huvi pakkuma ka ettevõtjale endale, kuna raamatupidamise sise-eeskirja koostamine on hea hetk oma ettevõtte raamatupidamise läbi mõtlemiseks. Eeskiri võiks olla lõppkokkuvõttes praktiline juhend, mitte vaid linnukese kirjasaamise eesmärgil tehtud normi täitmine.
Järgnevalt mõned mõtted, mida raamatupidamise sise-eeskirjas reguleerida ja millistele ettevõtte raamatupidamisega seotud aspektidele mõelda.
- Millist arvutitarkvara Sa ettevõtte raamatupidamise jaoks kasutama hakkad ja milliseid raamatupidamisregistreid see hõlmab ning kuidas toimub varukoopiate tegemine? Kas võtad kasutusele raamatupidamisprogrammi ja kui, siis millise või alustad Exceliga?
- Kuidas liiguvad algdokumendid ettevõtte sees, milliseid toiminguid nendega tehakse ja kus neid säilitatakse?
- Millest alates võetakse ostetud asi põhivarana arvele, mitte ei kanta kuluks (nt asi alates 500 eurot võetakse põhivarana arvele)? Samuti otsusta, kui pika aja peale põhivara amortisatsioon jaotada (nt arvuti 3 aastat, masinad ja seadmed 6 aastat jms) ja millist meetodit kasutada amortisatsiooni arvutamiseks (sageli on kasutusel lineaarne meetod).
- Kuidas ja millal kantakse ebatõenäolised nõuded bilansist välja? Nt juhatuse otsuse alusel 3 aastat pärast nõude ebatõenäoliseks kandmist või võlgniku likvideerimisel.
- Milline saab olema Sinu ettevõtte kontoplaan? Millised on Sinu ettevõtte põhilised tululiigid? Nt müügitulud, finantstulud jms. Millised on Sinu ettevõtte põhilised kululiigid? Nt võid piirduda algselt vaid otseste, kaudsete ja muude ärikulude eraldamisega ning määrata kulude täpsem liigendus kululiikide sees edaspidi tulenevalt aruandluses nõutavast täpsusastmest.
- Kui tihti ja mil viisil toimub varade inventeerimine? Nt 1 kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga võrreldakse pangaväljavõtte ja pangakontode saldode vastavust, hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust, jagatakse nõuded lühi- ja pikaajalisteks, saadetakse saldokinnitusi ja võrreldakse saabunud vastuseid raamatupidamise andmetega, veendutakse, et põhivara nimekirjas olevad varad on olemas ja töökorras, veendutakse varade amortisatsioonimäärade õigsuses ning kantakse kadunud ja mittetöökorras olevad objektid kuludesse jms.
- Kui tihti ja mil viisil toimub kohustiste inventeerimine? Nt 1 kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga periodiseeritakse ettesaadud tulevaste perioodide tulu, jagatakse kohustised lühi- ja pikaajalisteks, võrreldakse maksukohustisi Maksu- ja Tolliameti väljavõtetega, võrreldakse saabunud saldokinnitusi raamatupidamise andmetega ja saadetakse vajadusel välja omapoolsed saldokinnitused jms.
- Milliseid aruandeid ja kui tihti ettevõttes koostatakse? Nt igakuised aruanded: ostjate maksmata arvete aruanne, hankijatele maksmata arvete aruanne, tulude-kulude aruanne. Kord aastas: bilanss, kasumiaruanne.
Jäta oma ettevõtte igapäevane raamatupidamine veebisekretäri hoolde! Küsi pakkumist siit või info@veebisekretar.ee! Rohkem informatsiooni raamatupidamisteenus väikeettevõttele.
Raamatupidamise sise-eeskiri kinnitatakse ettevõtte juhatuse poolt. Eeskirja võib igal ajal muuta. Oluline on meeles pidada, et raamatupidamise sise-eeskirja tuleb säilitada 7 aastat pärast selle muutmist või asendamist (RPS § 12 lg 4).
Kontoplaan
Kontoplaan peab olema olemas igal ettevõtjal, olgu ta väike- või mikroettevõtja. Kontoplaan kujutab endast eelkõige kontode nimetuste ja koodide loetelu (RPS § 8 lg 1). Erinevate ettevõtete kontoplaanid varieeruvad, kuna varieeruvad ju ka nende tegevusalad, ettevõtete suurused, kasutatavad raamatupidamiseprogrammid jms.
Seetõttu ei ole olemas ka kindlat kohustuslikku kontoplaani. Enamasti töötab iga raamatupidaja välja endale sobiva plaani või kasutab raamatupidamisprogrammi näidiskontoplaani, kohendades selle aja jooksul endale sobivaks.
Igal kontol on olemas oma number. See on oluline eelkõige aruannete koostamisel raamatupidamisprogrammis, muul juhul kontonumbrid tänapäeval enam tähtsust ei oma. Kui varasemalt kanti algdokumendile kasutatud konto number, siis nüüd piisab, kui märgid algdokumendile kande järjekorranumbri (elektroonse dokumendi puhul kajastad kande numbri näiteks faili pealkirjas).
Telli oma ettevõtte majandusaasta aruande koostamine ja ettevõtjaportaali sisestamine veebisekretärilt! Küsi pakkumist siit või info@veebisekretar.ee!
Ühele kontole kantakse sarnase sisuga tehingud. Kuna kontoplaani koostamisel tuleks lähtuda bilansist, võiks ettevõtja teoreetiliselt hakkama saada viie kontoga, mille koodid ja nimetused oleksid järgnevad:
1 varad (bilansikonto)
2 kohustised (bilansikonto)
3 omakapital (bilansikonto)
4 tulud (kasumiaruande konto)
5 kulud (kasumiaruande konto)
Enamasti nii vähesest ei piisa ja eeltoodud kontodele luuakse asjakohased alamkontod. Näiteks luuakse varade alla käibevarade ja põhivarade kontod, kohustiste alla lühi- ja pikaajaliste kohustiste kontod, omakapital jagatakse näiteks osakapitaliks, eelmiste perioodide jaotamata kasumiks/kahjumiks ja aruandeaasta kasumiks/kahjumiks. Samuti jagunevad tulud müügituludeks ja muudeks ärituludeks. Kulud otsesteks, kaudseteks ja muudeks ärikuludeks.
Ja ka sellest enamasti ei piisa ning käibevarade alla luuakse nt raha, lühiajaliste nõuete ja ettemaksete kontod, põhivara alla pikaajaliste nõuete ja ettemaksete, materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade kontod. Nii lühi- kui pikaajalised kohustised jagunevad omakorda nt võlgadeks ja ettemakseteks. Tulu- ja kulukontod kirjutatakse lahti tulenevalt ettevõtte tegevusalast ja suurusest.
Kontoplaan kinnitatakse raamatupidamise sise-eekirja lisana. Analoogselt sise-eeskirjale, võib seda igal ajal täiendada ja muuta.
Kokkuvõtteks
Kuigi raamatupidamise sise-eeskiri ei ole kõigile ettevõtetele kohustuslik (nt mikroettevõtted), annab selle koostamine võimaluse oma ettevõtte raamatupidamine läbi mõelda ning panna raamatupidamise korraldamiseks kokku praktiline juhend. Kontoplaani olemasolu on seevastu kõikidele ettevõtjatele kohustuslik. Selle koostamisel tuleks lähtuda bilansist, ettevõtte tegevusalast ja suurusest ning kasutusel olevast raamatupidamisprogrammist. Järgmisena võtame ette tekkepõhise eelarve ja raamatupidamiskanded.
Kui see postitus oli Sinu jaoks vajalik või huvitav, siis palun jaga seda!