ettevõtte majandusaasta aruande koostamine

Ettevõtte majandusaasta aruande koostamine seisab igal ettevõtjal majandusaasta lõppedes ees. Esitada tuleb see Äriregistrile hiljemalt kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust.

Majandusaasta pikkus on üldjuhul 12 kuud. Majandusaasta pikkus võib olla maksimaalselt kuni 18 kuud, kuid seda vaid alustava ettevõtte puhul. Alustav ettevõte võib seda võimalust kasutada, kuid ei pea. Tavaliselt on majandusaasta pikkuseks kalendriaasta, mis ei pea algama 01. jaanuar ja lõppema 31. detsember. Võib olla ka muu periood, vastavalt ettevõtte vajadusele.

 

Ettevõtte majandusaasta aruande koostamine sõltuvalt ettevõtte suurusest

Ettevõtted jagunevad suuruse alusel neljaks. Ettevõtte suuruskategooria määrab ära, millise aruande ettevõte peab esitama ja kui palju informatsiooni avaldama. Samas võib ettevõte alati endast suurema kategooria ettevõtte aruande esitada. Mikro- ja väikeettevõtete definitsioonid olen välja toonud postituses Mida mikro- ja väikeettevõtja raamatupidamisest teadma peaks OSA 1. Keskmise suurusega ettevõtte ja suurettevõtte definitsioonid on leitavad raamatupidamise seaduse RPS § 3 punktides 16 ja 17.

Mikroettevõtteks klassifitseerub ettevõte, millel on müügitulu aruandeaastal vähem kui 50000 eurot, bilansimaht väiksem kui 175 000 eurot. Jälgida tuleb ka seda, et kohustised oleksid väiksemad või võrdsed omakapitaliga. Antud juhul on ettevõttel vaid 1 osanik, kes on ka juhatuse liige. Aastaaruande esitamisel on sellisel ettevõttel 3 varianti.

  • Ettevõte koostab mikroettevõtja lühendatud aruande. Anud juhul saab mikroettevõte aruande koostamisel lähtuda põhimõttest, et esitada tuleb vaid nii palju andmeid, kui palju on nõutud ehk teisisõnu kehtib vastavuse raamistik. Esitada tuleb bilanss, kasumiaruanne ja maksimaalselt 4 lisa.
  • Ettevõte koostab väikeettevõtja lühendatud aruande. Sel juhul tuleb lähtuda õiglase esitusviisi raamistikust ning aruanne peab sisaldama bilanssi, kasumiaruannet, kuni ca 10 lisa ja tegevusaruannet.
  • Ettevõte koostab keskmise ja suurettevõtja täismahus aruande.

Väikeettevõtte müügitulu on väiksem kui 8 miljonit eurot. Bilansimaht väiksem/võrdne 4 miljoni euroga. Töötajaid vähem kui 50. Sellisel ettevõttel on võimalik valida 2 aruande vahel.

  • Ettevõte koostab väikeettevõtja lühendatud aruande. Sel juhul tuleb lähtuda õiglase esitusviisi raamistikust ning aruanne peab sisaldama bilanssi, kasumiaruannet, kuni ca 10 lisa ja tegevusaruannet.
  • Ettevõte koostab keskmise ja suurettevõtja täismahus aruande.

Keskmise ettevõtte käive on väiksem kui 40 miljonit eurot ja bilansi maht väiksem/võrdne 20 miljoni euroga ning töötajaid vähem kui 250. Selline ettevõte saab koostada vaid täisaruande.

Suurettevõtted on sellised ettevõtted, mis kolme eelmisse kategooriasse ei mahtunud. Selline ettevõte saab koostada samuti vaid täisaruande.

 

Bilansikirjete inventuur

Enne kui ettevõtte majandusaasta aruande koostamine ette võtta, vii kindlasti läbi inventuur.

 

bilansikirjete_inventuur

 

Näiteks, kui laos on kaupa rohkem, siis võetakse ülejääk ka raamatupidamises arvele. Kui aga vastupidi, siis selgitatakse välja, kuidas puudujääk on tekkinud ning kantakse see kuludesse. Kui aga süüdlane on teada, siis nõutakse see talt sisse seaduses sätestatud korras.

Raha puhul veendutakse, kas raamatupidamises kajastatud summa on reaalselt ka olemas pangakontol või siis kassas. Varud loetakse laos üle ja võrreldakse raamatupidamise kirjetega. Keerulisem on aga hinnata nõuete laekumise tõenäosust, nt nõuded ostjate vastu. Antav hinnang peab olema asjakohane ja põhjendatud. Enamasti kasutatakse selleks mingit laekumise tõenäosuse vahemikku.

 

Jäta oma ettevõtte igapäevane raamatupidamine veebisekretäri hoolde! Küsi pakkumist siit või info@veebisekretar.ee! Rohkem informatsiooni raamatupidamisteenus väikeettevõttele.

 

Inventuuri käigus toimub ka varade eluea hindamine ja amortisatsioon vastavalt raamatupidamise sise-eeskirjades kirja pandud reeglitele nt arvutid, tarkvara litsents. Samuti vaadatakse üle varade omandiõigus, kasutades erinevaid registreid.

Võetud laenud jagatakse lühi- ja pikaajalisteks. Lühiajalisena kajastatakse ka pikajalise laenu seda osa, mida tuleb maksta tagasi järgmise 12 kuu jooksul. Vaadatakse üle, kas võlad tarnijatele on kajastatud ikka õiges perioodis (siis kui toimus tehing ja saadi kontroll vara üle). Samuti vaadatakse üle võlad töövõtjatele s.h puhkuse arvestus – palju on töötajatel saamata jäänud puhkusepäevi. Oluline on ka see, et kõik maksuvõlad oleksid kajastatud.

 

Millest majandusaasta aruanne koosneb?

Majandusaasta aruaruanne sisaldab:

  1. Tegevusaruannet (mikroettevõtja ei pea koostama), mis võiks olla juhatuse poolt koostatud ja vaatega tulevikku. Nimelt võiks seal olla välja toodud ettevõtte peamised tegevusvaldkonnad, olulised investeeringud (nt milline põhivara aruandeperioodil hangiti) ning muud möödunud majandusaasta olulised sündmused ja tulemused, samuti järgneva aasta ülesanded ja eeldatavad arengusuunad. Veel antakse tegevusaruandes ülevaade ettevõtte tegevusest ja asjaoludest, millel on määrav tähtsus ettevõtte finantsseisundi ja majandustegevuse hindamisel.

 

  1. Raamatupidamise aastaaruannet – raamatupidaja poolt koostatud ja vaatega minevikku.
    1. Bilanss
    2. Kasumiaruanne
    3. Lisad

Keskmise suurusega ja suurettevõtjad esitavad lisaks:

  1. Rahavoogude aruande
  2. Omakapitali muutuste aruande

Nii mikro- kui ka väikeettevõtte lühendatud aruannete puhul ei ole nõutav rahavoogude aruanne. Samas tasub teada, et rahavoogude aruanne on pankade jaoks oluline, kuna näitab, kuidas reaalselt raha liigub ja kas äritegevuse rahavood annavad kokku plussi või miinuse ehk kas ettevõtte äritegevus on kasumlik või mitte. Seega, kui ettevõte soovib pangast raha kaasata, tuleks sellega arvestada.

Olulisemad lisad

  • Arvestuspõhimõtted – mikroettevõte ei pea esitama.
  • Saldod ja tehingud seotud osapooltega sh juhtkonnale arvestatud tasud. Siia alla lähevad kõik need, kellel on ettevõtte üle oluline kontroll või mõju, aga ka need osapooled, kelle üle ettevõttel endal on kontroll või mõju. Näiteks kui juhatuse liige omab teist osaühingut, kellelt ostetakse teenust, siis on tegu seotud osapoolega.
  • Töötajate arv ning töötasude üldsumma. Sellest lisast on kolmandatel isikutel võimalik välja arvutada keskmine töötasu.
  • Antud garantiid ja muud bilansivälised kohustised
  • Põhivara muutuste analüüs
  • Laenud
  • Muud olulised asjaolud, nt netovara ebapiisavus.

 

Ettevõtte majandusaasta aruande koostamine

Ettevõtte majandusaasta aruande koostamine ja esitamine hõlmab endast enamasti järgmisi tegevusi:

  • raamatupidamise aastaaruande koostamine;
  • tegevusaruande koostamine;
  • majandusaasta kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku koostamine;
  • majandusaasta aruande kinnitamine ja esitamine.

Dividende makstakse vaid kinnitatud kasumist.

 

dividendide maksmine

 

Vajalik on kasumi jaotamise ettepanek, millele järgneb kasumi jaotamise otsus. Seda ei pea tegema koos aastaaruande kinnitamisega, võib teha ka hiljem. Levinud praktika järgi võiks kinnitatud kasum katta ka tulumaksukulu ära, kuigi viimane kajastub käimasolevas aruandeperioodis.

Kui ettevõte on aruande perioodil teeninud kahjumit, siis saab ettevõte kahjumit katta eelmiste perioodide kasumi arvelt, samuti ülekursi ja reservide arvelt. Võimalus on ka tõsta osakapitali või teha vabatahtlik reserv.

Lisaks käesolevale postitusele olen majandusaasta aruannet käsitlenud lähemalt ka postituses Mida mikro- ja väikeettevõtja raamatupidamisest teadma peaks OSA 4. Lisaks kirjutasin ka postituse, kuhu panin lühidalt koos näidetega kirja raamatupidamise aastaaruande koostamise põhimõtted.

 

Telli oma ettevõtte majandusaasta aruande koostamine ja ettevõtjaportaali sisestamine veebisekretärilt! Küsi pakkumist siit või info@veebisekretar.ee!

 

Ettevõtte majandusaasta aruande koostamine veebisekretäri poolt näeb välja järgmine. Ettevõtja esitab meile dokumendid aruandeperioodil toimunud tehingute kohta koos eelmise perioodi majandusaasta aruandega. Raamatupidaja küsib vajadusel täiendavaid andmeid ja koostab esitatud dokumentide põhjal raamatupidamise aastaaruande. Vajadusel lisatakse sellele ettevõtja poolt koostatud tegevusaruanne ning sisestatakse Ettevõtjaportaali. Ettevõtja poolse allkirjastamise järgselt lisatakse aruandele kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepanek, misjärel esitatakse ettevõtja või meie poolt aruanne registrisse.

Kui oled mikroettevõtja ja soovid ise oma ettevõtte aastaaruande koostada, siis vaata kindlasti postitust Mikroettevõtte aastaaruande koostamine äriregistri ettevõtjaportaalis. Tegu on praktilise juhendiga koos ekraanipiltidega.

 

Kui see postitus oli Sinu jaoks vajalik või huvitav, siis palun jaga seda!

 

Saa värsked blogipostitused oma e-mailile ja kingituseks juurdepääs e-raamatutele!