omakapitali miinimumnõue

Peale aastaaruande registrile esitamist saab nii mõnigi ettevõtja registrilt kirja, milles nenditakse, et ettevõtte omakapital ei vasta nõuetele ning palutakse kasutusele võtta meetmed, et olukord lahendada. Lisaks tuuakse välja, et halvimal juhul võidakse esitada kohtule taotlus ettevõtte sundlõpetamiseks. Sellest tulenevalt ongi ettevõtjal oluline teada, mis see omakapitali miinimumnõue on ning millised on meetmed omakapitali taastamiseks.

 

Omakapitali mõiste

Omakapital e netovara on bilansi aktiva üldsumma miinus passiva kohustiste üldsumma ehk siis see summa, mis jääb alles, kui ettevõttel on kõik kohustused tasutud. Negatiivne omakapital ehk negatiivne netovara tähendab seda, et ettevõttel puuduvad vahendid kõikide kohustuste täitmiseks s.t kohustused on suuremad kui on vara. Kui nii on juhtunud, siis kohustab äriseadustik (ÄS § 176) ettevõtte osanikke vastu võtma otsuse, millega omakapital taastatakse või ettevõtte tegevus lõpetatakse (sh pankrotiavalduse esitamine, ümberkujundamine, jagunemine, ühinemine).

 

Omakapitali miinimumnõue

Seaduses on sätestatud omakapitali miinimumnõue. See oleneb ettevõtte osakapitali suurusest. Ettevõtte osakapital on summa, mis on sätestatud osakapitalina nt ettevõtte põhikirjas ja on registreeritud äriregistris. Tegemist on varaga, mille on omanikud ettevõttesse sisse maksnud (rahana või mitterahaliselt) või vastutavad selle ulatuses oma varaga (sissemakseta asutatud ettevõte):

  • Kui ettevõte ei ole veel osakapitali sesse maksnud, on omakapitali miinimumnõudeks 0.
  • Kui ettevõtte osakapitali suuruseks on 2500-5000 eurot, siis omakapitali miinimumnõue tähendab seda, et omakapital ei tohi olla väiksem kui 2500 eurot. Nt kui osakapital on 2500, siis omakapital ei tohikski minna alla 2500 euro. Kui osakapital on 5000 eurot, siis võib omakapital olla minimaalselt 2500 eurot.
  • Ettevõte, mille osakapital on suurem kui 5000 eurot, siis nende puhul tähendab omakapitali miinimumnõue, et omakapital peab olema vähemalt pool osakapitalist. Nt kui ettevõtte põhikirjajärgne ja registris registreeritud osakapital on 10 000 eurot, siis omakapital peab olema vähemalt 5000 eurot – kui omakapital on 4500 eurot, siis on tegu nõuetele mittevastava omakapitaliga, mida tuleb asuda taastama.

Selline nõue on seaduses sätestatud eelkõige võlausaldajate kaitseks – selleks, et ettevõte oleks võimeline täitma oma kohustusi võlausaldajate ees.

Jäta oma ettevõtte igapäevane raamatupidamine veebisekretäri hoolde! Küsi pakkumist siit või info@veebisekretar.ee! Rohkem informatsiooni raamatupidamisteenus väikeettevõttele.

Samas ei tähenda nõuetele mittevastav omakapital alati seda, et ettevõtte tegevus ei ole jätkusuutlik või et ettevõte ei ole maksevõimeline. Nt juhul, kui ettevõte on võtnud laenu, mida kajastatakse võlakohustusena ehk võõrkapitalina mitte omakapitali instrumendina, on kerge tekkima negatiivne omakapital. Samuti sel juhul, kui kohustiste all on palju omaniku laenu üleval.

 

Juhatuse vastutus

Sagedased on juhud, kus nõuetele mittevastava omakapitali olemasolu tuleb ilmsiks alles aastaaruande koostamisel. Tegelikult on ettevõtte juhatusel kohustus jälgida ettevõtte finantsseisu jooksvalt mitte vaid aastaaruande koostamisel, hoides silma peal, milline on omakapitali ja osakapitali omavaheline suhe. Saades nt negatiivse omakapitali jälile selle tekkimise järgselt, on koheselt võimalik kasutusele võtta meetmed omakapitali taastamiseks ja seda juba enne majandusaasta lõppu.

Kui juhatus täheldab, et omakapital on langenud alla lubatud piirmäära, tuleb kokku kutsuda osanike üldkoosolek, kus otsustatakse, kuidas edasi toimida ja seda vastavalt ÄS §-is 176 sätestatule.

 

Meetmed omakapitali taastamiseks

Meetmeid omakapitali taastamiseks on erinevaid. Seadus toob otsesõnu välja kapitali vähendamise ja kapitali suurendamise, kuid meetmeid on teisigi.

 

1. Kapitali vähendamine

Kapitali vähendamine on meetmeks ettevõtetel, kelle osakapital on kõrge. Nt osakapital on 80 000, seega omakapitali miinimumnõudeks on 40 000 eurot. Kui nüüd on tekkinud olukord, kus omakapital on negatiivne, siis on võimalik osakapitali vähendada, see vähendab ka omakapitali piirmäära.

Kui omakapitali soovitakse taastada nii, et tehakse ka väljamakseid osanikele, siis ei pruugi omakapital taastuda, kuna väljamakse tegemisel väheneb ka omakapital. Seetõttu on mõistlik kasutada osakapitali vähendamist nii, et liigset kapitali kasutatakse kahjumi katmiseks.

Osakapitali vähendamiseks võtavad osanikud vastu otsuse, kus märgitakse ära millises summas osakapitali vähendatakse ja millises osas sellega kahjumit kaetakse. Esitades otsuse registrile, tehakse seal registrikanne. Võlausaldajate kaitseks ei tohi see ettevõte kahel järgmisel aastal dividende maksta.

 

2. Kapitali suurendamine

Kapitali suurendab see, kui ettevõttesse tehakse rahaline või mitterahaline sissemakse.

Esiteks on võimalik ettevõtte omakapitali teha rahalisi sissemakseid. Kasulik on kasutada siinjuures ülekurssi – osanikud teevad sissemakseid omakapitali nii, et väike osa rahast (nt üks euro) läheb osakapitali ja suurem osa ülekurssi. Kuna mida rohkem vara kannad osakapitali, seda suuremaks kasvab ka omakapitali piirmäär. Nt omakapital on 1000, osakapital on 2500, siis tehes rahalise sissemakse 1 euro osakapitali ja 2000 ülekurssi, on osakapitaliks 2501 eurot. Nii praktiliselt ei tõuse omakapitali piirmäär ja omakapital suureneb 2001 euro võrra, olles 3001 eurot ning omakapital ongi taastatud. Kui hiljem vaja, saab ülekurssi kasutada osakapitali suurendamiseks. Rahalise sissemakse tegemiseks vormistatakse osanike otsus kapitali suurendamise kohta, kus märgitakse ära, palju sissemakstavast rahast läheb osakapitali ja palju ülekurssi. Seejärel tehakse sissemakse ja esitatakse avaldus registrile.

Telli oma ettevõtte majandusaasta aruande koostamine ja ettevõtjaportaali sisestamine veebisekretärilt! Küsi pakkumist siit või info@veebisekretar.ee!

Teiseks saab kapitali suurendamiseks kasutada mitterahalist sissemakset. Enamasti kasutatakse seda erinevate seadmete või vara ettevõttes arvele võtmiseks, mida ettevõte oma tööks vajab ja mis eelnevalt olid nt omaniku omandis. Selleks vormistatakse vara üleandmise akt, hinnatakse vara väärtus juhatuse poolt, tehakse avaldus registrile.

Mitterahalise sissemaksena on võimalik kasutada näiteks ära omaniku poolt ettevõttele antud laene. Esmalt tuleb vaadata, kas ettevõtte põhikiri lubab mitterahalise sissemakse tegemist. Kui ei luba, tuleks alustada põhikirja muutmisest. Põhimõtteliselt saab sel viisil tõsta omaniku laenu kohustiste alt ümber omakapitali alla nt osakapitali ja ülekurssi.

 

3. Veel võimalusi…

Esiteks, olemasolevate varade üleshindamine. Seda saab teha siis, kui ettevõttel on varasid, mida üleshinnata. Nt kui kinnisvara hinnad on tõusnud, võib ettevõtte bilansis oleva kinnisvara ümberhindamine anda võimaluse vara üleshindamiseks.

Teiseks aitavad kapitali kasvatada ka annetused ja kingitused, mis suurendavad omakapitali aruandeperioodi kasumi rea kaudu ehk siis suurendavad kasumiaruande tulemit, mis kajastub reana bilansis omakapitali all.

Kolmandaks, oma nõudest loobumine. Nt oled ettevõttele andnud laenu ja nüüd otsustad, et loobud oma nõudest. Nii vähenevad ettevõtte bilansis kohustised ja suurenevad tulud. See otsus tuleks teha väga läbimõeldult, kuna nii toimides ei saa omanik enam seda summat, millest loobus, ettevõttest maksuvabalt kätte.

Neljandaks, vabatahtliku reservi moodustamine. See omab mõju omakapitalile, kuna on üks omakapitali ridadest, kuid ei mõjuta osakapitali suurust. Selle loomiseks on oluline käsitleda vabatahtliku reservi loomist detailsemalt ettevõtte põhikirjas ja seda just võlausaldajate kaitseks. Vabatahtlikku reservi teevad osanikud sissemakse või siis kirjatakse passivast osaniku laen vabatahtliku reservi reale.

Veel on võimalik võtta omakapitali suurendamiseks sinna ühe reana arvele allutatud laenud. Allutatud laen tähendab seda, et nõuete rahuldamisel saavad esmalt rahuldatud võlausaldajate nõuded, seejärel allutatud laenuandja nõue ning kõige lõpus on siis ettevõtte osanike omad. Selleks tuleb esmalt muuta laenulepingut, kus allutada see laen kõikide võlausaldajate nõuetele ehk luua allutatud laen. Seejärel saab selle bilansis kohustiste alt tõsta ümber omakapitali alla.

On oluline teada, et kõik sissemaksed omakapitali (nt osakapitali, ülekurssi, vabatahtlikku reservi, allutatud laenuna kajastamine) ja ka väljamaksed omakapitalist tuleb deklareerida TSD lisas 7.

Arvestades eeltoodut, toon ühe näite. Kui ettevõtte passivas on kohustisena üleval nt omaniku laen, siis seda saab kasutada negatiivse omakapitali taastamiseks mitmel erineval viisil:

  • konverteerida see omakapitali sissemakseks osakapitali ja ülekurssi
  • luua vabatahtlik reserv ja kajastada seda seal
  • muuta laenulepingut selliselt, et allutada see laen kõikidele võlausaldajate nõuetele ehk luua allutatud laen
  • loobuda laenust, misläbi väheneb ettevõtte kohustis ja suureneb tulu, mis suurendab aruandeaasta kasumit, mis lõpptulemusena kajastub bilansis ja tõstab omakapitali.

Milliseid meetmeid on veel omakapitali taastamiseks?

Kui see postitus oli Sinu jaoks kasulik, siis palun jaga seda oma sõpradega!

Saa värsked blogipostitused oma e-mailile ja kingituseks juurdepääs e-raamatutele!