ettevõtte raamatupidamine algajale

Ettevõte toimib põhimõtteliselt nii, et ostetakse sisse ressurss, millest ettevõtja genereerib oma oskuste, teadmiste ja vahenditega mingi väljundi, mida saab teenuse või kaubana müüa. Näiteks ostetakse sisse tööjõudu ja müüakse edasi teenust. Või siis ostetakse sisse kaupa/toorainet, genereeritakse sellele juurde väärtus ja müüakse edasi. Järgneb ettevõtte raamatupidamine algajale.

 

Raamatupidamise eesmärgiks on registreerida erinevad ettevõtte sündmused (ressursi ost, kauba/teenuse müük jms), kasutades eelnevalt kokkulepitud reegleid nt Eesti hea raamatupidamise tava, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid (IFRS). Ühtsetest reeglitest lähtumine on oluline selleks, et ettevõtted oleksid omavahel võrreldavad (nende kasumlikkus, kasv, võlakoormus jms), võimaldades kolmandatel isikutel teha majandusotsuseid nt juhtimis-, investeerimis- kui ka finantseerimisotsuseid.

 

Eesti hea raamatupidamise tava on kehtestatud Raamatupidamise Toimkonna juhenditena (RTJ), mis selgitavad ja täpsustavad raamatupidamise seaduses defineeritud mõisteid ja alusprintsiipe. Eesti Vabariigi Raamatupidamise Toimkond suunab raamatupidamise alast tööd Eesti Vabariigis ja on erialaselt sõltumatu institutsioon.

 

Ettevõtja kohustused

 

Raamatupidamise korraldamise kohustus on vastavalt äriseadustiku § 183 osaühingu juhatusel. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud:

  • korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest;
  • dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid;
  • kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites;
  • koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras;
  • säilitama raamatupidamise dokumente – raamatupidamise seadus (RPS) § 4.

 

Lisaks on raamatupidamiskohustuslane (v.a mikroettevõtja) kohustatud vastavalt RPS §-le 11 koostama raamatupidamise sise-eeskirja, mis reguleerib ettevõtte raamatupidamise korraldust. Detailsemalt on raamatupidamise sise-eeskirjast juttu postituses Mida mikro- ja väikeettevõtja raamatupidamisest teadma peaks OSA 2.

 

Ettevõtte raamatupidamine algajale tundub esialgu keeruline, kuna ettevõtjatel on kohustus pidada oma raamatupidamist tekkepõhiselt. See tähendab, et kui kassapõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing siis, kui liikus raha ja tulu sellest tehingust arvestatakse raha laekumise momendil, siis tekkepõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. 

 

tekkepõhine eelarve

 

Tekkepõhisest eelarvest koos näidetega on juttu postituses Mida mikro- ja väikeettevõtja raamatupidamisest teadma peaks OSA 3.

 

Ettevõtte varad, kohustised ja omakapital

 

Selleks, et ettevõte saaks majandustegevuses osaleda on tal vaja vahendeid ehk varasid. Esmaseks raha andjaks ettevõttele on omanik ja omaniku poolt ettevõttesse paigutatud raha ja varasid nimetatakse kapitaliks. Kui aga lisaks võetakse varade soetamiseks kolmandatelt isikutelt laenu, tekib ettevõttel kohustis ning ettevõtte vara=kapital+kohustis. Selle võrduse pooled on alati võrdsed, kuna ühel pool on kirjas, millised varad ettevõttel on ning teine pool näitab, kellelt raha vara soetamiseks saadi.

 

Kui ettevõte tegutseb s.t toimuvad majandustehingud, siis muutuvad selle käigus ka ettevõtte varad, kohustised ja omakapital. Iga majandustehing mõjutab vähemalt kahte bilansikirjet, millega kaasneb bilansi struktuuri muutus või bilansimahu muutus. Sõltumata sellest, kui palju ettevõttes tehinguid toimub, peab kohustiste ja kapitali summa andma alati kokku varade summa ehk teisisõnu peab aktiva (varad) ja passiva (kohustised+omakapital) tasakaal püsima jääma. Ettevõtte bilansi kohta on valmimas eraldi postitus, seni on sellest lähemalt kirjas postituses Mida mikro- ja väikeettevõtja raamatupidamisest teadma peaks OSA 4.

 

Raamatupidamise kontod ja kontoplaan

 

Ja nüüd läheb ettevõtte raamatupidamine algajale mõnevõrra keeruliseks. Nimelt võetakse iga bilansikirje muutuste pidevaks arvestuseks kasutusele aktiva- ja passivakontod. Konto on info registreerimise ja säilitamise vahend, mis annab ülevaate iga üksiku vara, kohustise ja omakapitali kirje kohta. Lisaks on olemas veel tulude ja kulude kontod ning kontrakontod.

 

Jäta oma ettevõtte igapäevane raamatupidamine veebisekretäri hoolde! Küsi pakkumist siit või info@veebisekretar.ee! Rohkem informatsiooni raamatupidamisteenus väikeettevõttele.

 

Tulude ja kulude kontod tulenevad kasumiaruandest ja neid kasutatakse info kogumiseks antud aruandeperioodi jooksul. Kontod avatakse aruandeperioodi algul ja suletakse aruandeperioodi lõpul. Kontode tulemuste põhjal tehakse kindlaks majandustegevuse lõpptulemus aruandeaasta kasumina või kahjumina (tulude ja kulude vahe).

 

Kontrakontod on reguleerimiskontod, mis täpsustavad kontode saldot. Kontraaktivakontod reguleerivad aktiva kontode saldot. Tüüpilisem seda tüüpi konto „Ebatõenäoliselt laekuvad arved” näitab ostjate võlgnevuse üldsummast ettevõtte poolt ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud ostjate arveid. Konto saldo kajastatakse bilansi aktiva poolel miinusmärgiga. Kontrapassiva kontod kajastatakse bilansi passiva poolel miinusmärgiga.

 

Kõik ettevõttes kasutusel olevate kontode nimetused ja numbrid esitatakse kontoplaanis. Kontode nimetused tulenevad bilansi ja kasumiaruande kirjetest.

 

kontoplaan

 

Kontoplaani koostab iga ettevõte individuaalselt, lähtuvalt oma vajadustest. Eesmärk on, et kontoplaan oleks piisavalt põhjalik majandustehingute kajastamiseks, lihtsustaks aruannete koostamist ja annaks ülevaate ettevõtte finantsseisust. Kontoplaan kinnitatakse raamatupidamise sise-eeskirja lisana. Pikemalt olen kontoplaanist kirjutanud postituses Mida mikro- ja väikeettevõtja raamatupidamisest teadma peaks OSA 2.

 

Kahekordse kirjendamise põhimõte

 

Igal majandustehingul on vähemalt 2 poolt. Nt pandi raha kassast pangaarvele (kassa ja pank) ja tasuti pangalaen (pank ja pangalaen). Toimunud tehingu kajastamiseks kasutatakse kahekordse kirjendamise põhimõtet s.t tehing näidatakse samas summas ühe konto deebetis (D) ja teise konto kreeditis (K). Deebet ja kreedit on pikemalt lahti kirjutatud postituses Mida mikro- ja väikeettevõtja raamatupidamisest teadma peaks OSA 3.

 

Mõni näide lihtlausendist:

  • kui ettevõttesse maksti sisse kapital, sai ettevõte raha (D) ja tal tekkis osakapital (K);
  • kui palgati tööjõud, tekkis kohustis (K) ja kulu (D)
  • kui müüdi teenust, tekkisid nõuded (D) ja tulu (K).

 

Telli oma ettevõtte majandusaasta aruande koostamine ja ettevõtjaportaali sisestamine veebisekretärilt! Hind alates 69 eurot. Küsi pakkumist siit või info@veebisekretar.ee!

 

Kui korraga muudetakse rohkem kui 2 kontot, on tegu liitlausendiga. Nt osteti põhivara ja materjali ning tasuti sularahas. Siis raha kassas väheneb (K), põhivara (D) ja materjal (D) suurenevad. Oluline on jälgida, et deebeti summa võrduks kreeditiga.

 

Lausendi põhjal tehakse raamatupidamiskirjend, mis sisaldab järgmisi andmeid:

  • majandustehingu kuupäev;
  • raamatupidamiskirjendi järjekorranumber;
  • debiteeritavad ja krediteeritavad kontod ja vastavad summad;
  • majandustehingu lühikirjeldus;
  • algdokumendi (koonddokumendi) nimetus ja number.

 

Raamatupidamisdokumendid ja registrid

 

Raamatupidamise arvestuses peavad kõik majandustehingud olema dokumendiga tõendatud. 

 

raamatupidamisdokumendid

 

Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, mille kohustuslikud andmed on sätestatud RPS §-s 7. Lisaks, nõuded arvetele sätestab käibemaksuseadus (KMS) § 37. Algdokumentideks on näiteks arved, saatelehed, üleandmis-vastuvõtmisaktid.

 

Koonddokument on koostatud üheliigiliste algdokumentide põhjal. Raamatupidamise õiend koostatakse näiteks registritesse tehtud vigade parandamiseks, põhivarade amortisatsiooni arvestamiseks. Pikemalt on raamatupidamisdokumentidest juttu postituses Mida mikro- ja väikeettevõtja raamatupidamisest teadma peaks OSA 1.

 

Raamatupidamise registreid kasutatakse majandustehingute jooksvaks arvestuseks ja tulemuste fikseerimiseks. Päevaraamatus kirjendatakse kõik majandustehingud kronoloogilises järjekorras. Pearaamatust leiame aga info kõigi majandustehingute kohta süstematiseeritult vastavalt ettevõtte kontoplaanile.

 

Kokkuvõtteks

 

Selline saigi põgus sissejuhatus ettevõtte raamatupidamisse. Edaspidistes postitustes juba lähemalt erinevatest aruannetest ja muust raamatupidamisega seonduvast.

 

Kui see postitus oli Sinu jaoks vajalik või huvitav, siis palun jaga seda!

Kui raamatupidamise algtõed ja valdkonna uudised Sind huvitavad, siis liitu veebisekretäri meililistiga!